Itaalia on tuntud kui kõrvetava päikese ja väga sooja maana. Reaalsus on, et aasta algus võib olla suhteliselt jahe. Niiskus, mis tuleb merest ja mere lähedal me elame, poeb kontidesse ka siseruumides viibides. Aeg-ajalt läheb mul see meelest ära ja ikkagi võtan kaasa ainult satsidega seelikuid. Aga ükskord algas aega, kui tõesti oli külm. Mugavaks ja neeresäästvaks äraolemiseks tuli leida püksid. Kodusolemise sooje ja lohvakaid pükse ma poest osta ei tihanud (nagu teada, ostan ma poest üldse vähe asju, ainult hädatarvilikke), kraapisin rõdualuses käigus ulu all olevatest kottidest välja kuskilt taaskasutusest pärinevad fliisist polod. Lõikega ei hakanud väga palju vaeva nägema, tuvastasin kehtivad mõõdud, joonistasin põhilõike ajalehepaberile, lõikasin lehe tükkideks (sest püksimaterjal tuli lammutatud polo tükkidest välja lõigata) ja asetasin „kangale“. Küljeõmblusi ei teinud, lõike kuju oli põhimõtteliselt nagu retuusidel. Soojad nad said, mugavad ka, täpset otstarvet kirjeldava logo –time 2 freeze– paigutasin pükste tagaosale strateegilisse piirkonda.